Kortsud

Probleemse naha põhjused

Tule konsultatsioonile!
Kogu ravi

Vananemise ilmingud on eelkõige märgatavad teatud struktuuriliste muutuste kaudu nahal – nahk muutub kuivemaks ja õhemaks, elastsus ja miimiliste lihaste toonus langevad kuna väheneb seal sisalduva strukturaalse valgukollageeni hulk (nahk kaotab igal aastal alates 20. eluaastast 1% kollageeni) ning seetõttu ilmnevad naha pinnale enim kardetud vaod ehk kortsud.

Sõltuvalt sellest, milline on meie vanus, toimuvad ka nahas protsessid erineva kiirusega. Vananedes pikeneb uute rakkude tee epidermise põhjakihist pinnale ja seoses sellega ei suuda surnud sarvkiht enam naha pinnalt piisavalt kiiresti irduda. Näiteks 20. aastasel vahetuvad keratinotsüüdid* 20 päevaga, 40 aastasel vahetuvad keratinotsüüdid aga alles 40 päeva järel.

*Keratinotsüüdid on oma olemuselt vahelduvad rakud epidermise basaalmembraanis, mis kogunevad naha aeglasest uuenemisest tingituna naha pinnale.

Enamik vanusest tingitud muutuseid leiab aset naha sisemuses – dermises. Dermise olukord sõltub eelkõige fibroblastidest, mis toodavad kollageeni, elastiini ja hüaloroonhapet. Nende tootmiseks vajavad fibroblastid aga head mikrotsirkulatsiooni ja hormoone (östrogeen, progesteroon, testosteroon – need vastutavad epidermise paksuse ja naha pinguldatuse eest). Fibroblastid on võimelised küll vajadusel kollageeni juurde tootma, kuid kahjuks vanusega see võime väheneb. Vananedes muutuvad ka veresooned tihedamaks ja vähem läbitavaks, see aga vähendab dermises toitainete kättesaadavust ja seega ka naharakkude migratsiooni, mille tulemusena väheneb samuti ka kollageenikiudude arv, nende sidemed katkevad, nad muutuvad ebaühtlaseks ning tekivad augukesed kollageenvõrgustikus. Elastiinkiud tihenevad klompideks ja kuluvad, kaotades seejuures oma elastsuse. Lisaks sellele hakkavad dermis ja nahaalune rasvkude õhenema, muutes naha struktuurilist ülesehitust. Kuna nahk ei suuda olla nii prink ja elastne nagu noorel inimesel, tekivad naha kokkuvajumise tagajärjel kortsud.

Kõigel, alates varajastest elukogemustest kuni toitumiseni välja, on potentsiaalne mõju nahale. Geneetiliselt on inimestele kaasa antud erinevad nahatüübid, näolihaste paiknemine jm, mis võivad samuti kortsude teket mõjutada. Paratamatult teeb oma töö ka gravitatsioon, mistõttu nahk ja selle all olevad lihased vajuvad allapoole. Vanuse ja gravitatsiooni mõjul hakkavad näolihased järk-järgult lõtvuma. Kuna näolihased kinnituvad otse nahale, siis näolihaste lõtvumise tulemusena lõtvub ka nahk ja võivad tekkida silma alla kotikesed, topeltlõug, näojooned muutuvad raskemaks ja halvemini määratletavaks. Nägu tundub vana mitte niivõrd kortsude, vaid toonuse kaotanud näolihaste tõttu. Siiski, suurt hulka vanusega seotud muutusi nahas kiirendavad ka kokkupuuted vabade radikaalidega.

Kortsude ilmnemine kiireneb vananemise kliinilises faasis (45a. ) 

Naha vananemisele on teadlased leidnud kolm peamist põhjust:

  1. Bioloogiline vananemine – vananedes väheneb rakkude aktiivsus, aeglustub lümfi- ja vereringe, mis muudab ainevahetuse rakkudes loiumaks, kollageeni produktsioon väheneb. Organism ei suuda enam toota piisavalt energiat ja vajalikke aineid ega parandada nahakahjustust. Nahk kaotab oma noorusliku jume ja elastsuse.

Dünaamilised (miimika) kortsud vanuses 30-50a. Nii kulmukortsutused kui ka naermine panevad miimikalihased liikuma ning ajapikku tekivad emotsioonide ülekoormusest kurrud ja vaod.

  1. Keskkonna mõju (fotovananemine) – naha vananemise põhjustaja nr. 1 on vabad radikaalid* (80%), mis põhjustavad keemilisi muutusi sügaval nahas.

*Vaba radikaal on molekul, millel on vähemalt üks paardumata elektron. Paardumata elektron teeb osakese    väga aktiivseks ja ta “varastab” endale paarilise ükskõik milliselt läheduses olevalt biomolekulilt, millega      põhjustab kehas ahelreaktsioone ehk rakukahjustusi. Eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide,  kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni, mis seob rakke omavahel ning tulemuseks ongi kortsus  nahk.

Kui mingis osas on vabad radikaalid organismile vajalikud ning üldiselt neutraliseerib neid organismi enda kaitsesüsteem, siis ahelreaktsiooni tagajärjel tekkinud oksüdatiivne stress (antioksüdandid jäävad võrreldes vabade radikaalidega vähemusse ning vabu radikaale tekib doominoefektina juurde) ei ole meie nahale kasulik.

Vabad radikaalid, mis tekivad nt. rannas päevitamisest (ultraviolettkiirgus), lõikavad lahti hüaluroonhappe sidemed ning hävitavad kollageeni ja elastiini. Tulemuseks on lõhutud kollageen, enam mitte nii elastne elastiin ning hüperkeratoos ehk surnud rakkude kogunemine ja uute rakkude tekke takistumine. Pikaajaline stress suurendab vabade radikaalide hulka ja kiirendab nahavalkude lagunemist.  Suitsetamine halvendab naha verevarustust, nahk ei saa küllaldaselt toitaineid ja elastsus kannatab. Samuti soodustavad naha vananemise protsessi veel vale toitumine, vähene uni, nahahoolduse puudus, reostunud keskkond (õhusaaste, tolm, kemikaalid).

Kõik naha muutused tekivad ka inimese loomuliku vananemise käigus, kuid oksüdatiivne stress kiirendab neid protsesse, põhjustades naha enneaegset vananemist.

  1. Hormoonid – dramaatilised muutused hormonaalses tasemes omavad suurt mõju naha seisukorrale, eriti menopausi ajal, kui östrogeeni tase (hormoon, mis vastutab rakkude uuenemise eest) väheneb väga kiirelt.

Hormoonideks, mis mängivad olulist rolli, on 17β- östradiool, progesteroon ja testosteroon. Nende hormoonide taseme muutus mõjutab nahasiseste sekretsiooninäärmete tööd, põhjustades tuhmi ja hallikat jumet ning säratut ilmet. Samuti põhjustab östrogeenide taseme langus kollageeni ja elastiini (elastsus) kadu, mille tõttu tekivad sügavamad ja intensiivsemad kortsud. Ühe muutusena kerkib esile ka epidermise õhenemine ning lisaks rakkude/mikrovereringluse ringluse aeglustumine. Kaitsebarjääri funktsiooni nõrgenemise tõttu suureneb ka nahast veesisalduse kadu, nahk muutub kuivaks ja kergemini kahjustatavaks.

Üks olulisemaid eesmärke kortsude vältimisel ja vähendamisel on kollageeni lagunemise vähendamine ja tootmise suurendamine. Õnneks on mitmeid faktoreid, mis aitavad kollageeni lagunemist täielikult või osaliselt neutraliseerida ning selle tootmist kiirendada.

Kosmeetiliste protseduuridega on soovituslik alustada juba ennetavalt, esimeste vananemisilmingute tekkimisel. Oluline on säilitada naturaalsus ning anda nahale seda, millest ta puudust tunneb. Tähtis on jälgida ka kodust nahahooldust, keskenduma peaks naha niisutamisele (hüdreerimisele) ning surnud ja vanade rakkude maha koorimisele (aitab vähendada naha kuivust), samuti kollageeni tootmise elavdamisele.

Hooli oma ilust ja säilita seda meie asjatundjate hoole all.

New Look kliinik Tegevusluba: L06320

Tutvu Broneeri aeg

Renophase tooted

Renophase Paris on kõrgklassi ravikosmetoloogia sari, mis saab oma jõu dermatoloogilistel teadusuuringutel põhinevatest teadmistest. Sarja seljataga on ühed kõrgetasemelisemad ja nõudlikumad biotehnoloogia ja molekulaarse biokeemia laborid.

Tutvu
Renophase Renophase