Neurokosmeetika kujutab endast kaasaegse iluravi uusimat trendi, kuna toetab endorfiinide ehk õnnehormoonide tootmist, pakkudes lisaks vaimule ka nahale heaolutunnet, mis kestab tunde, sealjuures vähendades stressi mõju nahale.
Naha seisundi ja närvisüsteemi oleku vahel on kindel seos. Vastastikmõjud realiseerivad nahas paiknevate närvilõpmete vahendusel. Ajul ja nahal on sama embrüonaalne päritolu. Need moodustuvad samal ajal, 21. päeval, embrüo äärmisest osast – ektoblastist – tekivad närvisüsteem ja epidermis. Tõepoolest, nahk on otseselt seotud kesknärvisüsteemiga ja seda võib pidada sensoorseks retseptororganiks. Nahk on seega omamoodi aju pikendus.
Selle närviarhitektuur on äärmiselt keerukas: iga cm3 kohta on vähemalt 800 000 neuronit, 11 meetrit närve ja umbes 200 sensoorset retseptorit.
Kui aju suhtleb nahaga, kas siis nahk saadab ajule samuti signaale, sõnumeid tunnetest või emotsioonidest, mida aju tõlgendab enne reageerimist või tegutsemist? Vastus on jah!
Itaalia dermatoloog Andrae Bovero on toonud lihtsa näitena, et puudutus on meel, mis saavutati puudutava keha ja puudutava elemendi vahel ning kontaktil tekinud sügav aisting muutub emotsiooniks, mida omakorda on võimalik tajuda ja teistele edastada.
Sellist aju/naha ja naha/aju duaalset suhtlust käsitlevate uuringute eesmärk on
uurida arusaama, et ühelt poolt on vaimse seisundi otsene mõju naha tervisele ja välimusele ning teisest küljest on positiivselt võimalik mõjutada vaimset seisundit ja emotsioone kreemide ning seerumite paikse kasutamise kaudu.
Juba 1925 aastal hakati juurutama psühhoterapeutiliste ravimeetodite
kombineerimist nahahaiguste raviks. Dermatoloog Joseph Klauder tõestas, et
ärevusolukordades ja stressiseisundis on normaalne, et nahk tajub kuuma sähvatusi, kuid pikemas haigusseisuni puhul areneb patoloogia, milleks levinumaks on psioriaas, dermatiid ja erinevad allerigiad. Tänapäeval on arstid täheldanud, et rosaatsea, tundlik ja kuiv nahk on tugevasti seotud vaimse seisunduga ning üldise organismi immuunsuse langusega.
Selle tulemusena 2011 aastal liikus psühhobioloogiline kontseptsioon iseseisvaks meditsiiniliseks teaduseks, mis on määratletud (PNEI) psühho-neuro-endokriin-immunoloogia. 2017.aastal hakkas Rhea Cosmetics med-spa vegan sari tootma näo- ja kehatooteid, mis aitaks tasakaalustada meelt ja aidata erinevate naha probleemide korral, kuna selleks ajaks oli ikka veel tähelepanuta jäetud see oluline aspekt, mis saaks inimekonda aidata. Tänseks hetkeks on muutunud see olulisemaks nahauuringute bioloogiaks.
Neurokosmeetikumid sisaldavad bioaktiivseid toimeaineid, mis on loodud toimima neuroloogilisel tasandil. Paikselt manustamisel mõjutavad naha perifeerset närvisüsteemi ohutul viisil ja toimivad kaudselt kohalikele vahendajatele ja neurotransmitteritele. Ehk teisisõnu, naha võime ajuga suhelda.
Neurokosmeetika valdkond on kahtlemata üks põnevamaid ja suurema
potentsiaaliga valdkondi tänapäeva ilumaailmas, kuna selle eesmärk on mõista,
selgitada ja avalikustada kõiki meid igapäevaselt iseloomustavaid “sise- ja väliseid” vastasmõjusid ja seoseid, mis mõjutavad meie naha seisundit: vaimne seisund, emotsioonid, stress jne., aga ka meie keskkond, õhk, vesi ja õhu kvaliteet.
Naha ja aju vahelise kahepoolse suhtlusega saavutuste eesmärkide hulka kuulub stressitaseme vähendamine ning „õnnehormooni“ endorfiini tootmise suurendamine, põletiku leevendamine, immuunsuse tõstmine, ainevahetuse stimuleerimine, söögiisu vähendamine, bioloogiline noorenemine, salenemisprotsesside käivitamine jne.