Soovime mitte teadvustada endale, et naha pruuniks minemine ei ole ilurituaal, vaid organismi kaitse keharakkudele ja nende DNA-le.
Varasemalt juba teame, et meie nahas olevad pigmentrakud ehk melanotsüüdid vastutavad meie naha ja juuste värvuse eest. Melanotsüütrakud toimivad nagu väiksed lokaalsed tehased, mis aktiveerudes hakkavad tootma pigmenti ja varustama sellega meie peamisi naharakke – keratinotsüüte. Pigment on kaitseks vabade radikaalide sh päikesekiirguse eest, et kaitsta rakus kõige olulisemat – geneetilist koodi.
Igas rakutuumas asub DNA ehk pärilikkuse kandja, mis vastutab kogu raku eluea ning funktsionaalsuse eest, alustades sellest kuidas toimub paljunemine, mis kujuga ta peab olema ning milline on roll nii rakkudevahelisel ainevahetusel kui organismile üldiselt. Tervete ja elujõuliste naharakkude tekkeks on vajalik tervikliku DNA kandumine uutesse rakkudesse.
Väga tugeva läbitungimisvõimega ultraviolettkiired mõjutavad otsejoones rakkude tavapärast talitlust, häirides ühtlasi uue DNA moodustumist pigmentrakkudes. Kui muutused toimuvad DNA nendes osades, kus asuvad vähivastaselt toimivad ja taastavad valgud, siis ei ole keha suuteline seda ise parandama ja tekivad püsivad ning edasikandvad muutused, mida kutsutakse mutatsiooniks. Lisaks võib sellise mutatsiooni tulemusel peatuda rakkude jagunemine või hoopis aktiveeruda ebanormaalne rakkude paljunemine.
Nahas asuvad ka spetsiaalsed immuunrakud, mille ülesandeks on tuvastada kahjustunud või vähieelsed rakud ja saata neile signaali, mis põhjustab nende lagunemise ja lõpuks hävimise. Melanotsüütrakud kipuvad olema selle signaali suhtes vastupidavad ja veel enam on seda muteerunud rakud, mis ei hävinegi. Lisaks raskendab päikesekahjustus ka immuunrakkude tööd ja kahjustab kaitsefunktsioone. Sellel põhjusel võib esineda immuunpuudulikkusega lastel ja täiskasvanutel suurem risk melanoomi tekkeks, mida võivad soodustada nii stereoidsete ravimite kasutamine kui ka näiteks HIV viirus.
Melanoomiks peetakse pigmentrakkudest ehk melanotsüütidest alguse saanud pahaloomulist kasvajat. Melanoom võib hakata arenema, kui UV-kiirgus kahjustab naharakke, mis viib ühtlasi DNA muutusteni ja imuumrakkude töö häirumiseni. Melanotsüüdid hakkavad ebakorrapäraselt paljunema ulatudes kiht-kihi haaval aina sügavamale haarates aina rohkem kudesid. Selle käigus võivad melanotsüüdid muuta oma kuju, kaotada värvust ja toimida ettearvamatult.
Kuigi melanoom moodustab 5–10% kõigist naha pahaloomulistest kasvajatest, on ta nahakasvajatesse suremise põhjustest esikohal. Varakult avastatud melanoom on edukalt ravitav ja üle 95% patsientidest paraneb täielikult. Kui pigmendimoodustusi on üle kogu keha rohkem kui 50, peaks laskma neid korra aastas nahaarsti juures kontrollida, ka lastel!
Inimesed kes on pigem heleda nahaga, kellel esinevad tedretähnid ja kes on saanud lapsepõlves päikesepõletusi võivad olla suurema melanoomi tekkeriskiga. Ohumärk on ka see, kui perekonnas on varasemalt olnud melanoomijuhtumeid. Tasub meeles pidada, et meie nahal on mälu ja ta ei unusta nahakahjustusi mitte kunagi. Oluline on mõista, et ka kerge põletus on nahakahjustus, sest pigmendirakud üritavad oma pärilikkusainet kaitsta päikesekiirguse eest.
Kui DNA loomisel, selle üle kontrollimisel või koodivigade parandamisel läheb midagi valesti, võib areneda vähk. Kuigi ka päikesekreem ei kaitse melanoomi tekke eest täielikult, aitavad keemilised ja füüsilalised filtrid suure osa kiirtest siiski kinni püüda ja ennetada UV-kiirte ulatumist rakutuumani. Seetõttu ei tasu kindlasti alahinnata tungivat soovitust kasutada päikesekaitsetoodet, mis aitab tõrjuda nii UVA kui ka UVB kiiri nahalt eemale, et nad ei jõuaks meie rakkudele liiga teha!
MEELESPEA
Lisaks naha pidevale jälgimisele tasub kaitsta end järgnevalt:
- Kasuta laia UVA ja UVB spektriga päikesekreemi, mille faktor oleks vähemalt 30, kuid ideaalis 50, eriti laste puhul!
- Kaitse nahka kreemiga isegi pilvise ilmaga ja talvisel ajal!
- Kata nahka riietega, kanna mütsi ja päikeseprille!
- Väldi solaariumi! – Uuringud on näidanud, et solaariumis käimine tõstab melanoomi riski 75% võrra.
- Kaitse lapsi, sest kõigest üks tugevam päikesepõletus lapsena võib kahekordistada hilisemat melanoomi tekke riski.